Mis on omakapital ja osakapital ja kui suured need peavad olema?

Omakapital ehk netovara on see osa bilansist, mis jääb järgi kui ettevõtte varadest lahutada kohustused.
Omakapital näitab, millises ulatuses on omanikud ettevõttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettevõte kasumit teeninud. Omanikele kuuluv vara.
Allpool räägin ainult osaühingust ja osakapitalist, vaevalt, et väikestel ettevõtjatel tänapäeval eriti aktsiaseltse on :)


Omakapital koosneb järgmistest osadest (bilansiridadest):
1) osakapital – see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes.
2) ülekurss ehk aazhio – osakapitali võib suurendada ülekursiga, nt kui on vaja omakapitali suurendada, aga osakapitali väga suurendada ei taha. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks, kui mujalt ridadelt enam võtta ei ole ja osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (ÄS §155 lg2). Fondiemissioon on osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt, ilma täiendavat raha sisse maksmata.
3) kohustuslik reservkapital – iga aasta kasumist tuleb sinna kanda 5%, kuni reservi suuruseks on saanud 10% osakapitalist. Raamatupidaja saab vastava kande teha kasumi jaotamise otsuse alusel.
4) muud reservid – vastavalt omaniku otsustele, täiesti reguleerimata valdkond.
5) eelmiste perioodide jaotamata kasum – eelmistel aastatel teenitud kasum, mida pole dividendidena välja makstud,
6) aruandeperioodi kasum – viimasel majandusaastal teenitud kasum. Kui algab uus aasta, siis kantakse selle jääk eelmiste perioodide kasumi juurde.

Asutamine sissemakseid tegemata (ÄS §140-1), see on päris uus võimalus. Asutamisel tuleb vastav valik teha ja raha ei pea kohe sisse maksma. Äriregistris jääb vastav märkus näha ka. Eriti mugav variant, kui tegutsemiseks tegelikult kohe seda raha vaja ei ole, võib hiljem ka maksta. Kuni sissemakse on tegemata, vastutab omanik täielikult maksmata osa ulatuses ettevõtte kohustuste eest ja dividende maksta ei tohi. Töötasu võib omanikule maksta. Pooles ulatuses võib ka sellisel juhul kasutada mitterahalist sissemakset. Äriregistrile tuleb hiljem märkuse kustutamiseks esitada (ÄS lg2 p2) panga õiend rahalise sissemakse tegemise kohta, mitterahalise sissemakse kohta üleandmise leping ja juhatuse kinnitus väärtuse hindamise kohta.

Mitterahaline sissemakse
Pool osakapitalist asutamisel võib sisse maksta ka mitterahalise sissemaksena (ÄS §142-143) asjade kujul – nt oma arvuti, kirjutuslaud ja tool. Juhatus ise hindab mitterahalise sissemakse väärtust, teed üleandmise kohta pisikese lepingu, kus on kirjas üleantavad asjad ja koostad akti, millega hindad asjade väärtust. Kohustuslikku formaati ei ole, vabas kirjalikus vormis.


Omakapitali adekvaatsus ehk minimaalse netovara nõue
Äriseadustik (§176) nõuab, et omakapital peab olema kokku vähemalt 2500 eurot või kui osakapital on üle 5000 euro, siis vähemalt pool osakapitalist. Alla piiri langeb siis kui on liiga palju kahjumit teeninud ja ülalpool reserve ega eelmiste aastate kasumit katteks ei ole. Kui omakapital on muutunud liiga väikeseks, tuleb omanikel ettevõttesse raha juurde panna või ettevõte ära likvideerida. Kõige levinum praktika on suurendada osakapitali 1 euro võrra, ülejäänud puuduolev summa maksta sisse ülekursina ning hiljem kanda osanike otsusega ülekurss jaotamata kahjumi katteks. Kokkukandmine ei ole kohustuslik.
Levinud praktika on ka omanike antud laenude kandmine omakapitali, mitterahalise sissemaksena.

Väljamaksed omakapitalist
Dividende makstakse jaotamata kasumi arvelt ja maksustatakse tulumaksuga.
Vähem teatakse seda, et tehtud sissemaksete ulatuses saab raha tegelikult maksuvabalt välja võtta, kui see maksuametis korrektselt deklareerida.
Loe lähemalt maksuameti vastavast juhendist: http://www.emta.ee/index.php?id=30193