Kuidas koostada tegevusprognoosi?

Läheme Mari näite juurde tagasi. Maril on vaja teada, kui palju ta peab koolituspäevi müüma ja läbi viima igal kuul, et oma vajalikud kulud kaetud saaks.

Esialgsete andmete alusel tehtud prognoos:

Müük: 14 koolituspäeva = 14x400=5600

Koolitusega otseselt seotud kulud: (koolitusruumi rent, koolitusmaterjalide trükkimine, kohv ja küpsised) 14x300=4200

Brutokasum:5600-4200=1400

Mari töötasu koos maksudega: 900

Muud püsikulud: 500 eurot

Püsikulud kokku: 900+500=1400

Kasum:1400-1400=0

Nullkasumit planeerida ei ole mõistlik, sest alati on ootamatusi. Alati tekivad mõned ootamatud kulud, alati juhtub, et müük on väiksem loodetust või mõni arve laekub hiljem kui loodetud. Tasuks planeerida siiski veidi kasumit ka, isegi päris algul.

Mari arvestab, et lisaks koolituse reaalsele läbiviimisele tuleb tal tegeleda endal müügitööga, koolituste ettevalmistamisega, erinevate muude töödega. Seega Mari hindab, et üle 16 päeva ta kuus koolitada ei jõua.

Prognoos 16 koolituspäevaga:

Müük 16x400=6400

Otsekulud 16x300=4800

Brutokasum 1600

Töötasu 900

Püsikulud 500

Püsikulud kokku 1400

Kasum 200 (3%)

3% on veidi vähe. Vaatame, millest koosnevad Mari püsikulud.

- töökoha üür ühes kontoris, 150 eurot kuus koos kommunaalkuludega,

- marketingikulud 60 eurot (reklaam, osalemised erialaorganisatsioonides ja üritustel, jne),

- enda koolitamine keskmiselt 50 eurot,

- raamatupidamisteenus 60 eurot,

- muud kokku 180 (mobiil, internet, kontorimaterjalid, kodulehe majutus, jne).

Marketingikulud – mingi rusikareegli järgi võiks selleks arvestada ca 5% brutokasumist. 16 koolituspäeva brutokasum oleks 1600 eurot, sellest 5% on 80 eurot. Seega seda rida tuleks pigem suurendada. Kui õigesti toimetada, peaks sellest tulu tulema küll.

Töölaua üür – see võiks olla koht, kus mõelda, võib-olla oleks võimalik kodukontoris töötada ja üürist loobuda? Samas peab arvestama, et ka kodukontor nõuab sisustamist ja kontoritehnikat. Võib-olla leiab kellegi, kellega seda töölauda jagada saaks, eriti kuna Mari tihtilugu peale pikka koolituspäeva kontorisse ei jõuagi?

Raamatupidamisteenus - finantsüksuse (raamatupidamine, finantsjuhtimine jne) kulude keskmiseks tasemeks loetakse mujal maailmas ca 1% käibest, kusjuures veel 10 aastat tagasi oli see lausa 2%. Eestis peaks keskmine ettevõtte saama kätte kohustusliku raamatupidamisteenuse hinnaga 0,5% käibest, väikese käibe korral võib-olla siiski rohkem. Maril tuleb praegu tasemeks 60/6400=0.93%. Võib-olla saaks odavamalt? Või saaks selle raha eest rohkem kui kohustusliku raamatupidamisteenuse? Kohustusliku raamatupidamise eesmärgiks on peamiselt riiklike kohustuste täitmine – kõik nõutud aruanded on esitatud ja maksud arvestatud. Lisandväärtus ettevõtjale tekib alles täiendavatest teenustest, mis vaatavad numbrite sisusse – maksunõustamine, finantsnõustamine ja seda reeglina tavateenus ei sisalda. Maril tasuks uurida ja erinevaid variante kaaluda.

Koolituskulud – enamusel professionaalide erialadel tuleb ainuüksi taseme hoidmiseks koolitada end jätkuvalt igal aastal vähemalt 40 tunni ulatuses. Viis täispikka koolituspäeva, 50 eurot keskmiselt kuus paistab suhteliselt minimaalne tase. Lisaks erialane kirjandus ja ajakirjandus.

Mari otsustab hetkel, et vaatab üle oma muud püsikulud, leiab sealt vähemalt 20 euro ulatuses sääste ja suurendab selle arvelt marketingikulusid.

Mari kaalub hinna tõstmist 5%, näiteks 419 euro peale. Koos marketingikulude ja tõstmisega võiks Mari arvates see isegi realistlik olla.

Prognoos kõrgema hinnaga:

Müük 16x419=6704

Otsekulud 16x300=4800

Brutokasum 1904

Töötasu 900

Püsikulud 1400

Kasum 504 (7,5%)

Selle tulemusega võiks juba isegi rahule jääda :)