Raamatupidaja - accountant või bookkeeper?

Inglise keeles on accountant ja bookkeeper kaks selgelt eraldi ametit. Bookkeeper registreerib algdokumentide alusel majandustehinguid – müügiarve, ostuarve, pangalaekumine jne. Accountant on see, kes oskab nende andmetega ka midagi peale hakata. 

Eesti keeles kasutatakse mõlema ameti kohta peamiselt sõna raamatupidaja ja see tekitab teatud arusaamatusi. Tegelikult on küll olemas ka bookkeeperile vastav sõna arveametnik, aga seda kasutatakse suhteliselt harva.

Optimaalne tööjaotus nende kahe ameti esindaja vahel on umbes järgmine.

Accountant selgitab välja ettevõtte infovajadused, koostab sobiva kontoplaani, objektide skeemi, raamatupidamise sise-eeskirja ja muud vajalikud juhendid, mis on bookkeeperile töö aluseks.

Bookkeeper registreerib vastavalt ettenähtud korrale kõik ettevõtte majandustehingud.

Accountant kontrollib bookkeeperi tööd ja teeb vajalikud korrigeerimised. Seejärel koostab andmete alusel vajalikud aruanded – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, maksuaruanded, aastaaruanne, juhtimisaruanded. Mõistagi mitte käsitsi, defineerib korra programmis aruanded ära ja edaspidi kasutab ning vajadusel korrigeerib.

Kui rääkida Eesti väikeste/keskmiste ettevõtete praktikast, siis julgelt 90% raamatupidajatest tegelevad ainult bookkeepinguga. Ettevalmistavat osa ei peeta oluliseks, kasutatakse valmis kontoplaani, mis pärineb mõnest raamatust või on programmiga kaasa tulnud. Sise-eeskirjad on standardsed, samuti pärinevad kuskilt raamatust, internetist või  teiselt raamatupidajalt. Tehingud registreeritakse võimalikult ökonoomselt ja üldiselt, perioodist eriti hoolimata ja kulusid jaotamata. Aruanded koostab raamatupidamisprogramm, vastavalt etteantud standardsele lahendusele. Juhtimisaruandeid kasutatakse minimaalselt, müügi- ja ostureskontraid ehk mõni juht ikka vaatab. Juhid ei oska paremat tahta ja raamatupidajad teevad täpselt niipalju kui neilt nõutakse ja mille eest neile makstakse. Samuti teenuse ostmisel lähtutakse peamiselt hinnast ja peamiseks eesmärgiks on, et riigi nõutud aruanded oleks esitatud.

Praegu praktikas raamatupidaja tegeleb enamasti bookkeepinguga, accounting on standardiseeritud ja automatiseeritud. Tegelikult peaks olema täpselt vastupidi – bookkeeping peaks olema standardiseeritud ja automatiseeritud ning raamatupidaja peaks tegelema just nimelt accountinguga - planeerima, kontrollima, aruandeid koostama ja analüüsima. Eks lähemas tulevikus peaks suund sinnapoole ka olema. Ühelt poolt vähendavad tööjõu hinna kasv, e-arvete levik ja programmide areng andmesisestamiseks vajalikku aega ning teiselt poolt saavad ettevõtete juhid aru, et konkurentsis püsimiseks peavad nad rohkem tegelema kulude kontrollimise ja müügijuhtimisega.